Avaleht / Rajaleidja võrgustik / Karjääriteenused / Karjääriteenuste kontseptsioon

Karjääriteenuste kontseptsioon

Karjääriteenuste terviklikuks arendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks töötas Innove koostöös partneritega perioodil 2011–2012 välja pikaajalise kontseptsiooni aastani 2020.

Karjääriteenuste kontseptsioon kui valdkondlik arengukava on aluseks avaliku sektori süsteemsele koostööle karjääriteenuste valdkonna arendamisel ja annab teenuste tervikliku planeerimise ja jätkusuutlikkuse tagamise suuniseid.

Kontseptsioonis antakse ülevaade karjääriteenuste süsteemist, suunistest ja väljakutsetest ning valdkonna arengusuundadest aastani 2020. Selles on paika pandud strateegilised eesmärgid, meetmed, indikaatorid ja sihttasemed. Välja on toodud karjääriteenuste süsteemi osalised ja nende rollid ning kirjeldatud kontseptsiooni elluviimist ja hindamist. Lisades on esitatud karjääriteenuste valdkonnaga seotud strateegiate, suunisdokumentide ülevaade ja enamkasutatud mõistete loetelu.

Väljatöötamise protsess

2011

Karjääriteenuste koostöökogu liikmed analüüsisid kaasates oma organisatsioonide liikmeid (kokku 395) karjääriteenuste hetkeolukorda ja vajadusi Eestis läbi nelja Euroopa prioriteetse arengusuuna ning pakkusid välja valdkonna visiooni. Kokkuvõtte leiate siit.

Novembris valmis Tartu ülikooli poolt karjääriteenuste süsteemi uuring, kus mõõdeti elanikkonna teadlikkust karjääriteenustest ning teenuste kättesaadavust, elanikkonna karjääriplaneerimise oskusi ning koostööd erinevate huvipoolte vahel karjääriteenuste osutamisel. Uuringus osales 2426 inimest sh õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja karjääriteenuste huvipooled. Uuringu tulemused võeti kontseptsiooni koostamisel lähtekohaks. Loe uuringu kohta täpsemalt siit.

Karjääriteenuste kontseptsiooni võtmeteemade määratlemiseks toimusid seminarid teavitamis- ja nõustamiskeskuste ja koolide juhtidele ja karjäärispetsialistidele, koostöökogu liikmetele ja KOVide esindajatele. Võimalus oli kaasa rääkida karjääriteenuste visioonikonverentsil „Mõte ees, tegu järel". Seminaridel kaasarääkijaid oli 240.

2012

Veebruaris moodustati juhtiv ekspertgrupp kontseptsiooni väljatöötamiseks, kuhu kuulusid: Aare Vilu ja Aino Haller haridus- ja teadusministeeriumist; Annika Sepp sotsiaalministeeriumist; Kerstin Holland ja Lana Randaru Eesti töötukassast; Marju Põld Karjääripõld OÜ Saaremaa karjäärikeskusest; Piret Tatunts Tartu ülikoolist; Marike Uusjärv Rapla Vesiroosi gümnaasiumist; ja Margit Rammo, Ave Szymanel, Kristina Orion, Mare Lehtsalu ja Ande Magus sihtasutusest Innove. Eksperdina osales Anu Allekand.

Ekspertgrupi koosolekute arutelude ning koostöökogu liikmete kommenteerimisringide tulemusena valmis kontseptsiooni eelnõu, mis läks perioodil 4. juuni kuni 4. juuli avalikule veebikonsultatsioonile, kus kõigil huvigruppidel, nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, oli võimalus kaasa rääkida ning ettepanekuid teha. Osales 13 organisatsiooni ja 12 isikut, kokku esitati 130 kommentaari. Eelnõu tutvustamiseks viidi 11. juunil läbi infopäev kõikidele huvilistele.

Samal ajal Eesti elanike kaasamisega võttis Innove ühendust välisekspertidega eesmärgiga koondada soovitused karjääriteenuste valdkonna strateegiliste valikute kohta Eestis, lähtudes Euroopa riikide kogemustest. Ekspertidena osalesid dr Raimo Vuorinen Soomest ja dr Tibor Bors Borbély-Pecze Ungarist. Eesti olukorraga tutvuti kahes etapis – esmalt koostati ülevaade karjääriteenuste poliitika hetkeolukorrast ja tutvuti kontseptiooni eelnõuga,  teises etapis toimusid intervjuud erinevate osapooltega, sh karjääriteenuste koostöökogu liikmetega ning teenuseosutajatega Rajaleidja keskustest ja koolidest. Loe raportit.  

Augustist novembrini toimus rakendusplaani aastateks 2014–2016 väljatöötamine ja selle kommenteerimisringid. Detsembris toimus karjääriteenuste koostöökogu liikmete kooskõlastusring karjääriteenuste kontseptsioonile ja selle rakendusplaanile.