Avaleht / Riigieksamid / Eksamite valimine

Eksamite valimine

Gümnaasiumi lõpueksamid

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:

  • riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena,  matemaatikas ja  võõrkeeles;
  • gümnaasiumi koolieksam;
  • õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

Ühes õppeaines saab sooritada kas riigieksami või koolieksami.

Eesti keele riigieksam on kohustuslik kõikidele eesti õppekeelega õpilastele.



Eesti keel teise keelena

Õpilane võib valida, kas ta sooritab eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, siis kui ta:

  • õpib gümnaasiumis eesti keelt teise keelena

  • on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi
  • on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi
  • õppekeel on viipekeel

Eksami edukal sooritamisel (vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest) väljastab SA Innove eesti keele B2-taseme tunnistuse.

Eesti keele teise keele riigieksamit ei pea sooritama eesti keelest erineva õppekeelega kooli õpilane, kellele on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus. Tunnistus tuleb koolile esitada hiljemalt 20. jaanuariks.
 

Matemaatika riigieksam

Alates 2014. aasta kevadest on matemaatika riigieksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik.

Õpilasel on võimalus valida, kas teha kitsa matemaatika või laia matemaatika eksamitöö. Oma valikust tuleb teatada kooli juhtkonnale 20. jaanuariks. Õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus.

 

Võõrkeele riigieksam

Alates 2014. aasta kevadest on võõrkeele riigieksam või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheline võõrkeeleeksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik.

Võõrkeele riigieksami sooritamisel on õpilasel kolm võimalust: 

  • õpilane võib sooritada SA Innove vahendusel toimuva riigieksamiga võrdsustatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami B1- või B2-tasemel (edukas sooritamine annab rahvusvahelise keeleoskustunnistuse/ sertifikaadi);
  • õpilane võib valida riigi koostatava inglise keele riigieksami, mis mõõdab keeleoskust nii B1 kui B2-tasemel;
  • õpilane võib esitada riigieksamile registreerimisel varem sooritatud vähemalt B1-tasemel keeleoskust tõendava dokumendi omal kulul sooritatud ja riigi poolt tunnustatud rahvusvaheliselt inglise, prantsuse, saksa või vene keele (võõrkeelena) eksamilt.

Õpilane teavitab oma valikust kooli juhtkonda ja/või esitab rahvusvahelise eksami sooritamist tõendava dokumendi kooli juhtkonnale 20. jaanuariks.

 

Riigieksamiga võrdsustatud rahvusvahelised võõrkeeleeksamid 

Prantsuse keel
- DELF B1-tase
- DELF B2-tase

Saksa keel
- Goethe-Zertifikat B1-tase
- Goethe-Zertifikat B2-tase
- Saksa II astme keelediplomi eksam (saavad sooritada õpilased nendest koolidest, kellel on Saksamaa LV Väliskoolivõrgu büroo luba nende eksamite läbiviimiseks)
- Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam (saavad sooritada Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna õpilased)

Vene keel
- Тест по русскому языку как иностранному B1-tase
- Тест по русскому языку как иностранному B2-tase

Neid eksameid hinnatakse vastavat eksamit koostava rahvusvahelise testimisasutuse välja töötatud hindamisjuhendi järgi. Kui õpilane saavutab rahvusvahelise eksami hindamisjuhendis nõutud taseme, väljastatakse talle rahvusvaheliselt tunnustatud keeletaseme tunnistus.

Õpilane, kelle tulemus ei ole piisav keeletaseme tunnistuse saamiseks, saab siiski gümnaasiumi lõpetada, kui on saavutanud vähemalt ühe protsendi maksimaalsest tulemusest.

Täpsemat informatsiooni eksamite ülesehituse ja sisu kohta (temaatika, õppekirjandus jm) ning näidisülesanded leiate siit.
 

Hariduslikud erivajadused

Kõikide hariduslike erivajaduste, sh düsgraafia puhul on koolil võimalik taotleda õpilasele eritingimustel riigieksami sooritamist, vt täpsemalt siit.

Düsgraafia puhul tähendab eritingimustel riigieksami sooritamine eksamitöö diferentseeritud hindamist, häälikupikkuse kuulmisega seotud vigu sõna veaohtlikus kohas ei arvestata (nt homme – home, kodu-kotu jne). Kõik teised vead lähevad tavapärase arvestuse järgi (nt kokku-lahku kirjutamine, suur algustäht, interpunktsioon, sõnade järjekord, sisu, stiil jne).